Sirelite aegu...

Läksime juuni esimesel pühapäeval Miretiga Eestimaad avastama, lootes leida õites õunapuud, aga ees ootasid meid hoopis imelised sirelid :) Õunapuuõite püüdmisega olime paar päeva hiljaks jäänud, tuul ja päike olid oma töö juba teinud... Aga häälestasime ennast kiirelt ümber ja nautisime sirelite lummavat ilu :)
See koht oli ehe ja kodune, fantastiline lopsakas aed nagu minul lapsena. Vanad õunapuud ja sirelid, vana kaev, vihmaveetünn, vana kastekann, võrkkiik jnejne. Kõik asjad, mis tõid lapsepõlvekodu mulle meelde...
Tänud ka lahkele pererahvale, eesotsas perenaine Ingele, kes meid oma valdustesse kolama lubas! :) Meie sõbralikuks kaaslaseks sai seal ka taksikoer Rudolf :D Mu taksipreilile oleks ta kindlasti meeldinud ;)
Igatahes oli üks väga inspireeriv pühapäev ja pidin järjekordselt tõdema, et Eestimaa on ikka nii ilus ja inimesed seal sees samuti =)

Piltide tegemise asukohaks oli Valgu küla, Märjamaa vald, Raplamaa. Seal tekkis mul väga kodune tunne, sest minu lapsepõlvekodu oli just taoline segasummasuvila stiilis :) Ja fotod minust tegi armas Miret, kellega juttu jätkub kauemaks ja kellega seikleks aina veel ja veel mööda imelisi paiku... Aitäh Sulle! :)