"Maailma lõpus on kohvik,
kus kunagi kohtume kõik..."
-Tõnu Trubetsky-
Täna on minu kalli vanaisa surma-aastapäev...möödunud on 15 aastat ehk täpselt pool minu elust, sellest hetkest kui ta lahkus...
Vanaisa oli mul maailma parim ausalt ja tunnen temast siiani iga päev puudust. Tema teadis alati vastuseid kõigile küsimustele, andis nõu igas asjas, oli üli hoolitsev ja lõbus. Päike käis koos temaga ühte sammu, see on kindel :) Mu lapsepõlve eredamad ja ilusamad mälestused on seotud just hetkedega, mille veetsin koos vanaisa ja vanaemaga. See oli kui teine maailm. Kogu aeg tegime midagi põnevat, igav ei olnud kunagi.
Käisime matkamas, metsas seenel ja lilli korjamas või lihtsalt piknikul. Suviti olime kas maalilises Matsi rannas või siis Varblas. Käisme väikseid põrsaid ja tallekesi toitmas ja tiigi ääres konnakulleseid uudistamas :) Sõitsime maanteemuhuga suurte põldude juurde, pikki juurvilja peenraid rohima. Käisime kohvikutes ja vanavanemate sõpradel külas, jalutades mööda väikeseid Pärnu tänavaid, täis õitsvaid sireleid.. Alati tähistasime koos kõiki tähtpäevasid ja pühasid, imelised hetked... Ja jõulude aeg olid kõik meie pered koos Varblas ja need olid parimad jõulud maailmas...
Ükskord käisime vanaisaga aitamas ühel tuttaval onul lambaid suveks ühele väikesele saarele viimas :) Oi see oli lõbus :D Sõitsime traktoriga mandrilt läbi vee, mööda madalikku, saareni. Lambad ja mõned mehed istusid traktori ees olevas kopas ja õõtsusid lainete rütmis kaasa :) Ja mina olin üliõnnelik ja põnevil seda kõike kogedes :)
Vanaema räägib alati kui õnnelik vanaisa oli kui ma sündisin. Oli haiglast mind koju tuues lugenud kõik mu pisikesed varbad ja näpud üle :) Ja suviti kui nad maale sõitsid, siis tahtis vanaisa mind alati ikka kaasa võtta ja sõitsid meie juurest läbi.
Vanaisa oli ka suur magusasõber ja juustu armastas ta ka. Kui ma mõnikord koolipäeval neile ööseks jäin, siis hommikuti oli tihti just vanaisa see, kes mulle võileibu ja teed tegi ja käekõrval mind kooli viis :) Ja peale mõnd koolipidu kui jälle ööseks nende poole läksin, ootas ta mind kooli hoovi peal, et koos neile minna.
Vanaisa oli olemas iga hetk ja iga aeg, tema peale võis alati kindel olla :) Ma ei tea, kuidas ta seda kõike küll kogu aeg teha suutis. Aga suutis, olenemata oma pikkadest tööpäevadest ja seda alati heatujuliselt.
Mul on tohutult kahju, et ta ei saa näha minu laste kasvamist, ta oleks kindlasti olnud vaimustuses nendest...samas olen ma kindel, et ta siiski jälgib meid kuskilt ja hoiab meil silma peal :) Mu emal ja tädil vedas hullu moodi, et nad omale sellise isa said ja mina olen südamest tänulik ja õnnelik, et mul selline vanaisa oli...
Minu mälestustes elab ta igavesti ja jagan neid fantastilisi mälestusi ükspäev ka oma lastele...igatseme ja armastame...
"Võõrasemad kasvagu sul sõõrmeist...suudelgu sind sirelite lõhn..."
-Marie Myrk-
See pilt on tehtud minust ja vanaisast aastal 1982, minu koduhoovis Vana-Pärnus. Olen seal 1,6 aastane ja vanaisa on 43a :)
See olla olnud jälle üks nendest päevadest kui vanaisa ja vanaema sõitsid maale ja ennem minekut oli vanaisa keeranud oma auto sõnagi lausumata Vana-Pärnu poole, et mind ka kaasa võtta...
Vanaema ja vanaisa koos minu ema ja tädiga Pärnu rannas
Vanaisa koos minu ema ja tädiga 1968 aastal...
Siin on vanaema ja vanaisa 1964 aastal...noored ja õnnelikud :)
Ja siin on üks vanaisa noorpõlve pilt...
