Väga paljudega 

me maailmad ei kattu, 

justkui oleks horisont 

mattunud lumesattu.

Mõnedega siiski vahel 

ühtib piirijoon…

¤ Head uut aastat! ¤

Sündida võib sädemest

suure sooja algus.

Pimeduse südamest

koorub kirgas valgus.

/Leelo Tungal/

Ma pole kurb, et aasta möödub.

ma pole üldse nukrusega löödud.

Võib kauniks mõelda iga tulevase hetke,

saab olnut võtta vaid kui vajalikku eluretkel.

Et saada tugevaks ja targaks, soojaks

või millegi ehk kauni loojaks,

peab sügavale hingepõhja vaatama

ja möödund päevad enda ette laotama -

sealt selgub tõde, mis on olnud väärtuslik, mis vähem,

kes olnud mulle kauge, kes on olnud lähem.

On igas päevas olnud oma õppetund -

jah, olen õnnelik, kui soovin kallitele rahulikku und.

Ka sisaliku tee kivil jätab jälje,

kuigi me seda ei näe.

Iga mõte, mis tuleb ja läheb,

jääb kuhugi alles.

See, mis sa naeratades kinkisid,

võib kunagi otsa saada,

aga naeratus jääb.

Rõõm, mida sa kinni püüda ei teadnud,

jääb igavesti ootama.

Isegi ütlemata jäänud sõnad

on mõttes öeldus

ja kuhugi tallele pandud.

Kuidas muidu meie lühikeste päevade arv

saab täita aja ääretud salved.

Kuidas muidu üksainus silmapilk

võib kivi paigalt veeretada.

/Karl Ristikivi/

Muuda ennast, muutub maailm,

mitte palju küll, kuid siiski sinu enda jagu;

kui on miljon suutjat, muutjat, lahkulööjat, näiteks,

nähtavaks saab kohe üpris võimas vagu!

Jää sa iseendaks, jälle muutub miski:

muutuv maailm paigale jääb sinu jagu, –

tekib hõrendus, käib pauk ja jälle miski

kuskil mõraneb ja kuskil tekib pragu!

/Hando Runnel/

Ei ole möödund või tulevaid aegu.

On ainult nüüd ja on ainult praegu.

Säilib, mis sattunud hetkede sattu.

Ainuski silmapilk teisest ei kattu.

Ei ole mõttetult elatud aegu.

Mõte ei pruugigi selguda praegu.

Vähemat, rohkemat olla ei võinuks.

Parajal määral saab elu meilt lõivuks.

Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu.

Alles jääb hetk, milles asume praegu.

Aeg, mis on tekkinud, enam ei haju,

kui seda jäävust ka meeled ei taju.

/Artur Alliksaar/

Ei ole õige öelda, et inimesed

tulevad ja lähevad.

On inimesi,

kes tulevad

ja kunagi ei lähe.

Nad on sooja hommiku sarnased.

Nad tulevad

ja tulevad

ja tulek on lõpmatu liginemine.

On inimesi,

kes lähevad

külmas ja rõskes õhtus.

Nad lähevad

ja lähevad

ja nende ümber

võbised varjud

ja minek on lõpmatu eemaldumine.

/Aleksander Suuman/

Ma ütlen: armastus. See pole vale.

Kui tahad kuulda, tule lähemale.

Kui tahad tunda, tule päris ligi.

Kuid rohkem ma ei ütle ometigi.

Ma ütlen: armastus. Ja kõik on öeldud.

Mis? Ma ei kuule hästi, mis sa küsid.

Jah, kõik võib olla. Jah. Võib-olla möödub.

Kuid imelik, et ta nii kaua püsib.

/Doris Kareva/